Jõulud Austraalias
Kas Austraalias saavad üldse olla päris jõulud?
No et eestlaste jaoks õigete jõulude moodi?
On neid, kes ütlevad, et soojal maal ei saagi kunagi õiget jõulutunnet tulla ning ilma karge õhu ja tuiskava lumeta ei ole mingeid jõule.
Samas on neid, kes on ülimalt rõõmsad võimaluse üle jõulupühi rannaliival pidada, lähedalasuva avaliku väligrilli peal vorstikesi või šampinjone grillida, mõnusalt krevette nosida ning kaasatoodud külmakastist väljaõngitsetud jahedat valget veini trimbata.
Kas saab olla veel jõulusem? 😀
Austraallasele vast mitte, aga eestlaste puhul on küsitav ☺
Jõulutunne tuleb meie seest, aga loomulikult on hea sellele hoogu anda õiget ümbrust luues.
Kui jõuluvanakostüüm võib sooja ilma tõttu tunduda kohatu, siis jõulumeeleolu loomiseks sobivad ka temaatilised sortsid ja rannakleidid ning miks mitte pühade mustriga bikiinid.
Millal on õige aeg Austraalias jõule pidada?
Nagu anglosaksi mõjutustega riikidele omane, peetakse Austraaliaski jõule 25. detsembril. Enamasti alustavad nad siiski juba jõulu-eelse õhtusöögiga 24. detsembri õhtul, mis ei erinegi olemuselt väga meie jõulusöömingust, selle vahega, et nende ürituse meeleolu on alles jõuluootuses, ilma kinkide ja muu elevuseta.
Aussi alustab esimese püha hommikul nagu ameeriklanegi kingipakkide üleandmise-avamisega ning kuidas keegi – jõuluhommikusöögi või brantšiga, mis võib sujuvalt õhtusöögini välja venida.
26. kuupäev on boxing day, mis ajalooliselt tähendab päeva, kus isandad tegid oma teenijatele pisikesi kingitusi ning andsid igale ühele üle nende nn karbi ning vaba päeva, mis kulus hästi ära pärast tegusaid pühi isandaid teenides.
Tänapäeval on boxing day Austraalias peaaegu, et üleriigiline šoppamise päev, millele annavad hoogu pealejõulused allahindlused.
Poodlemist ei harrasta sellel päeval siiski mitte kõik kohalikud, sest paljude arvamus on, et peale pühi on rahakott nagunii tühi ning mis siin enam kulutada, kui kingid juba tehtud ja üle antud. Hulk kohalikke lähevad hoopiski linnadest ära puhkusele – karavanparkidesse, maamajakestesse või hotellidesse, kuidas kellegi eelistused on.
Eestlased, nagu paljud teisedki mandrieurooplased peavad ka Austraalias jõule 24. detsembril, sama teevad ka osad lõuna-ameeriklased. Nii on maailma kuklapoolelgi suur hulk inimesi, kelle põhilised jõulupidustused toimuvad jõululapäeval.
Kui tekib probleeme tööanjdalt 24. detsember vabaks saada, et korralikuks Eesti jõulupeoks valmistuda, siis vahel tuleb kasuks esitada pretensioon kultuurilise diskrimeerimise teemal ning osadel juhtudel tuleb väga kiiresti vastus stiilis, et vabandame arusaamatuse pärast, loomulikult olete teretulnud oma traditsioone au sees hoidma ning jõulude tähistamiseks vaba päeva võtma 
Selline skeem ei pruugi töötada igal pool, aga suuremates firmades küll.
Mida Austraalias jõulude ajal süüa?
Kohalik jõulutoit on loomulikult briti mõjutustega. Kõige tavalisem on seasink, mis ostetakse poest suure käntsakana juba mõni aeg varem ning jõululõunaks soojendatakse ahjus üles.
Lisandiks on salatid ning erinevad ahjuköögiviljad. Krevetid ning valge vein on samuti väga levinud jõululaua komponent. Magustoiduks jällegi ehtbritilik jõulupuding, mis eestlase maitsele võib olla väga võõras või kui mitte seda, siis lihtsalt arusaamatu Austraalia versioonina pakutakse ka palju pavlova stiilis kooke ning alati on laual ka hulganisti puuvilju. Erinevalt eestlaste jõulupuuviljast mandariinist, annavad siin jõulumaitset kirsid.
Eestlastele tundub selline jõululaud enamasti puudulik 😀 Aga ei tasu muretseda, poodidest leiab ka meie jõulutoitu. Hapukapsast on võimalik osta purkides enamikest tavalistest toidupoodidest. Need ei ole küll need maitsvad ja mugavad praekapsa versioonid, mille saab pannil mõne minutiga üles soojendada, vaid kapsas, mida tuleb õige maitse saamiseks kõigepealt maitsestada ning siis paar tundi hautada, aga täiesti õige tulemuse saab igal juhul.
Verivorstidega on lugu veidi keerulisem, selleks tuleb leida üles õiged poed ning kuna neid igas piirkonnas pole, siis võib olla vajalik veidi kaugemale sõita. Igal juhul tasub otsida kõigist vene, poola ning balti poodidest ja ka teistest Euroopa omadest. Vähemalt saksa verivorstid on neis poodides täiesti esindatud ning kuigi nad ei vasta nüüd päris täpselt Eestis tehtud verivorsti maitsele, siis asja ajab ära küll.
Pohlamoosi saab kui mitte mujalt, siis kindlasti IKEAst, muidugi on tegu päris moosiga mitte mõnusa pohlasalatiga, aga see on parim, mis Austraalias saada on. Võibolla annab seda ise tuunida püreestatud õunaga kokku segades?
Liha ja kartuleid saab igast toidupoest ning ka hapukoor (veidi kummaline, aga siiski) on kõikides tavapoodides olemas, neile, kes soovivad näiteks kartulisalatit teha.
Kokkuvõttes saab Austraalias teha kena Eesti jõululaua, tuleb näha veidi rohkem vaeva, kui Eestis elades, aga tulemus on kodune ja väga maitsev.
Piparkoogitainast poest siiski ei leia, aga eestlaste võrgustikes leidub inimesi, kes valmistavad seda ka müügiks ning alati on võimalus ju ise teha. Kõik komponendid on poodides olemas ja tegelikult on taina tegemine lausa käkitegu Ka glasuur tuleb ise meisterdada, sest valmis värvilisi kotikesi nagu Eesti poodides, Austraaliast ei müüda, kuid jällegi lisab see ainult 10 minutit istegevust ning piparkoogiglasuur on kaunistamiseks valmis.
Tõelised Eesti jõulud
Seega, tulles tagasi esimese küsimuseni, kas Austraalias saab ka eestlane tunda päris jõule, siis vastus on, et kindlasti saab. Võibolla isegi veel enam, sest siin peame me rohkem pingutama, et endale õiget meeleolu luua ning õigeid maitseid saavutada. Samuti tekib kohalike eestlastega kokku saades ning koos tähistades kuidagi eriline tunne. Oluliselt vähem iseenesest mõistetav, kui seda on jõulud Eestis, mis vahel võivad olla lihtsalt üks kiire argipäeva sisse pigistatud rutiinne üritus.
Austraalias Eesti jõule korraldades loome me endale pisikese aga olulise mulli – oma inimestega, oma traditsioonidega ja oma maitsetega.
See on tõeliselt seda vaeva väärt!
KUIDAS JÄÄDA PIKEMAKS?
