Miks tulevad välismaalased

Austraaliasse?

Austraaliat peetakse väga hea tervishoiusüsteemiga riigiks. Ning kuigi siin on mõningaid eeliseid Eesti süsteemi ees, on see vaevalt et ühelegi eestlasele number üks põhjuseks Austraaliasse kolimisel.

Pole põhjust kahelda, et Austraalias on maailmatasemel meditsiiniteenuse pakkujaid, kuid vaevalt, et tavaline küla-perearst kuidagi Eesti omale all jääks.

Mis puudutab parimat kindlustatust, siis võib öelda, et Eestis saavad inimesed rohkem teenuseid tasuta või väga väikese tasu eest, nagu eriarsti visiiditasu. Iseasi jällegi, kui kättesaadav on Eestis tasuta arstiabi ning kui sagedasti on inimesed sunnitud siiski eraarsti abi kasutama, sest muud polnud parasjagu võtta.

Austraalia riiklik Medicare katab küll kõik perearsti visiidid ning analüüsid, röntgenid ja ultrahelid, kuid eriarstidele tuleb enamasti päris kopsakas summa ise lisaks maksta.

Kiirabiteenust ei kata Austraalia riiklik kindlustus üldse, kui Eestis pole selles küsimustki, loomulikult peab olema inimestel võimalus kiirabi kutsuda. 
Samuti ei pea Eestis pead murdma, millisest haiglast leian ravi, kus pole vaja omalt poolt lisaks maksta. Kõigile on selge, et riigi haiglas on kõik tasuta ning erahaiglas kõik tasuline.
Austraalias on teisiti, igal pool katab midagi Medicare, aga olenevalt kliinikust ja spetsialistist võib olla vajalik üsna kopsakat lisatasu maksta, mis tuleb alati eelnevalt välja uurida.
Idee poolest on see Eestiga võrreldes parem süsteem, sest kui soovin kasutada erameditsiini, siis on ju loogiline, et minu riigile makstud maksud võiksid mingi osa siiski katta. 

Austraalia tervishoiu suur eelis Eesti ees on tõsiasi, et kui Eestis peab haigekassa kindlustuseks käima tööl, olema alla 3-aastase lapse hooldaja või pensionär, siis Austraalias on Medicare’iga kindlustatud kõik alalised elanikud ning kodanikud sõltumata nende tööst või selle puudumisest. See annab elanikele kindluse, nad ei pea muretsema töö kaotuse korral ka veel tervishoiu garantiidest ilmajäämise pärast.

Omadest kogemustest võin öelda, et nii mõnelgi puhul on Austraalias arstiabi parem, olgu siis selle tõttu, et suurema elanikkonnaga riigis puutuvad arstid kokku rohkemate juhtumitega ning teavad ka erilisematest probleemidest või siis arstide viisaka ja armastusväärse suhtumise tõttu patsientidesse, mida Eestis olen kogenud enamasti erakliinikutes.

Sellega pole Eestis probleemi. Laste ja noorte hariduse tase on Eestis kindlasti parem ja oluliselt ühtlasem. Iseasi on see, kas lapsed peavad juba väiksest saadik nii kõrgelt haritud olema ja suure koormusega õppima või võiksid pigem rahulikult ja mänguliselt koolis käia.

Austraalia top ülikoolid on küll hoopis kõrgemalt tasemel kui Eesti parimad, eelkõige kuulus Go8 seltskond, kuhu Eesti ülikoolid lähedale ei saa, kuid ajutised elanikud ei saa endale enamasti Austraalia top ülikoolides käimist rahaliselt lubada. Kui mõelda tulevikule ja oma lastele või tulevastele lastele ülikooli planeerides, võib hea haridus olla küll oluline aspekt Austraaliasse kolimise otsustamisel, kuid vaevalt siiski enamus noortest eestist väljarändajatest nii kaugeid plaane kolimisel silmas pidas.

Eestile palju uhkust põhjustavad Pisa testid Austraaliale nii head mainet ei ole toonud, kuna põhi- ja keskkoolilapsed ei ole niivõrd akadeemilistele saavutustele orienteeritud kui Eestis. Lapse kasvamisele ning vaimsele ja sotsiaalsele arengule ei pruugi see aga üldse halb olla, sest lapsed on Austraalia koolis vabamad – rõõmsad ja lärmakad, julged sõna võtma ja arvamust avaldama.
Vanemad saadavad oma põngerjad kooli sõnadega „have fun“ kui eestlased oma võsukestele õpetussõnad „ole tubli“, „õpi hästi“ ja „kuula õpetaja sõna“ kaasa panevad.

Samas on Austraalias väga põnev kolledži-taseme süsteem, kus saab aasta-kahega väga erisuguseid praktilisi programme ning neile samaväärseid ei pruugi Eestis võtta olla.