Austraaliasse?
Austraalia migratsiooni firmad on pannud kokku nimekirju põhjustest, miks on Austraalias parem elada, kui mujal.
Siin postituses loeme neid põhjuseid läbi eestlase pilgu ning vaatame, kas peavad paika või on eestlastel hoopis omad põhjused Austraaliasse tulemiseks.
@Australia I Tourism Australia, 2020
Austraaliat peetakse väga hea tervishoiusüsteemiga riigiks. Ning kuigi siin on mõningaid eeliseid Eesti süsteemi ees, on see vaevalt et ühelegi eestlasele number üks põhjuseks Austraaliasse kolimisel.
Pole põhjust kahelda, et Austraalias on maailmatasemel meditsiiniteenuse pakkujaid, kuid vaevalt, et tavaline küla-perearst kuidagi Eesti omale all jääks.
Mis puudutab parimat kindlustatust, siis võib öelda, et Eestis saavad inimesed rohkem teenuseid tasuta või väga väikese tasu eest, nagu eriarsti visiiditasu. Iseasi jällegi, kui kättesaadav on Eestis tasuta arstiabi ning kui sagedasti on inimesed sunnitud siiski eraarsti abi kasutama, sest muud polnud parasjagu võtta.
Austraalia riiklik Medicare katab küll kõik perearsti visiidid ning analüüsid, röntgenid ja ultrahelid, kuid eriarstidele tuleb enamasti päris kopsakas summa ise lisaks maksta.
Kiirabiteenust ei kata Austraalia riiklik kindlustus üldse, kui Eestis pole selles küsimustki, loomulikult peab olema inimestel võimalus kiirabi kutsuda.
Samuti ei pea Eestis pead murdma, millisest haiglast leian ravi, kus pole vaja omalt poolt lisaks maksta. Kõigile on selge, et riigi haiglas on kõik tasuta ning erahaiglas kõik tasuline.
Austraalias on teisiti, igal pool katab midagi Medicare, aga olenevalt kliinikust ja spetsialistist võib olla vajalik üsna kopsakat lisatasu maksta, mis tuleb alati eelnevalt välja uurida.
Idee poolest on see Eestiga võrreldes parem süsteem, sest kui soovin kasutada erameditsiini, siis on ju loogiline, et minu riigile makstud maksud võiksid mingi osa siiski katta.
Austraalia tervishoiu suur eelis Eesti ees on tõsiasi, et kui Eestis peab haigekassa kindlustuseks käima tööl, olema alla 3-aastase lapse hooldaja või pensionär, siis Austraalias on Medicare’iga kindlustatud kõik alalised elanikud ning kodanikud sõltumata nende tööst või selle puudumisest. See annab elanikele kindluse, nad ei pea muretsema töö kaotuse korral ka veel tervishoiu garantiidest ilmajäämise pärast.
Omadest kogemustest võin öelda, et nii mõnelgi puhul on Austraalias arstiabi parem, olgu siis selle tõttu, et suurema elanikkonnaga riigis puutuvad arstid kokku rohkemate juhtumitega ning teavad ka erilisematest probleemidest või siis arstide viisaka ja armastusväärse suhtumise tõttu patsientidesse, mida Eestis olen kogenud enamasti erakliinikutes.
Sellega pole Eestis probleemi. Laste ja noorte hariduse tase on Eestis kindlasti parem ja oluliselt ühtlasem. Iseasi on see, kas lapsed peavad juba väiksest saadik nii kõrgelt haritud olema ja suure koormusega õppima või võiksid pigem rahulikult ja mänguliselt koolis käia.
Austraalia top ülikoolid on küll hoopis kõrgemalt tasemel kui Eesti parimad, eelkõige kuulus Go8 seltskond, kuhu Eesti ülikoolid lähedale ei saa, kuid ajutised elanikud ei saa endale enamasti Austraalia top ülikoolides käimist rahaliselt lubada. Kui mõelda tulevikule ja oma lastele või tulevastele lastele ülikooli planeerides, võib hea haridus olla küll oluline aspekt Austraaliasse kolimise otsustamisel, kuid vaevalt siiski enamus noortest eestist väljarändajatest nii kaugeid plaane kolimisel silmas pidas.
Eestile palju uhkust põhjustavad Pisa testid Austraaliale nii head mainet ei ole toonud, kuna põhi- ja keskkoolilapsed ei ole niivõrd akadeemilistele saavutustele orienteeritud kui Eestis. Lapse kasvamisele ning vaimsele ja sotsiaalsele arengule ei pruugi see aga üldse halb olla, sest lapsed on Austraalia koolis vabamad – rõõmsad ja lärmakad, julged sõna võtma ja arvamust avaldama.
Vanemad saadavad oma põngerjad kooli sõnadega „have fun“ kui eestlased oma võsukestele õpetussõnad „ole tubli“, „õpi hästi“ ja „kuula õpetaja sõna“ kaasa panevad.
Samas on Austraalias väga põnev kolledži-taseme süsteem, kus saab aasta-kahega väga erisuguseid praktilisi programme ning neile samaväärseid ei pruugi Eestis võtta olla.
Nüüd me räägime juba millestki, millepärast eestlased tõesti selle pika tee Austraaliasse ette võtavad. Ihaldusväärne kliima paljudele erinevatele maitsetele alates mõõdukamast kliimast lõuna pool kuni troopilise kliimani põhja-Austraalias.
Võib arvata, et eestlaste topis oleks see põhjus esimesel kohal, sest kuum päike ja soe õhk on ju Eesti elanikele tõeline defitsiit.
Nii mõnedki teised rahvad, kes suurte hulkadena Austraaliasse rändavad, tulevad ise juba soojast ja mõnusast kliimast ning nad ei oska seda nii väga hinnata. Näiteks Indialased ja Lõuna-Ameeriklased lähevad meeleldi Austraalia kõige jahedamatesse piirkondadesse, kui Eestlased otsivad pigem keskmisest soojemaid.
Austraalia troonib alati elamisväärsemate linnade topis ja vahel lausa mitmete linnadega. See on juba kindlasti miski, mida eestlane oma rännakutel otsib – ilusat ja head äraelamist.
Elamisväärsete linnade hindamisel võetakse arvesse kogu kooslust – tervishoid, kultuur, keskkond, haridus ja infrastruktuur. Eks igaühe otsustada on see, kas kriteeriumid on just need, mida ka eestlane elamisväärseks peab, aga eks seal mingil määral siiski tõtt on. Kuigi eestlased hindavad kõrgelt puhast õhku, metsa ning privaatsust, siis kõike head korraga ei saa. Head palgad ning võimaluste küllus tavaliselt ilusate metsade vahele ei tule.
Aasta 2022 toppi on Austraalia linnadest pääsenud küll ainult Melbourne ja sedagi viimasele, 10-ndale kohale. Siin võivad teguriks olla ehk viimaste aastate tulekahjud ning ujutused, mis kindlasti keskkonna punkte alla toovad.
Eestlaste poolt kõige armastatumad Austraalia linnad on Perth, Brisbane, Sydney, Melbourne – just sellises järjestuses. Väiksemaid linnu on keeruline järjekorda panna, sest ei ole vastavaid Facebooki gruppe ning puudub info, kui palju kuskil eestlaseid elab.
Väidetavalt on Austraalia kodakondsuse programm kiire ja lihtne võrrelde nii mõnegi teisega riigiga. Näiteks heaoluriik Araabia Ühendemiraadid nõuavad võõramaalastelt vähemalt 30 aastat riigis elamist enne kodanikuks saamise võimalust ning Singapur lubab seda alles pärast 13 aastat alaliseks elanikuks olemist.
Austraalias kodanikuks saamiseks on vaja elada Austraalias ametlikult 4 aastat, millest vähemalt üks aasta alalise elanikuna. Seejärel on vaja teha väga lihtne Austraalia-teemaline test ning maksta riigilõiv ja kodakondsus ongi käes. Loomulikult võtab see protsess aega, nagu kõik asjad Austraalias. Olenevalt perioodides, aga aastaga võiks arvestada.
Kuna Eestlastel on Euroopa Liidu kodanikena peaaegu kogu Euroopas elamise ja töötamise õigused, siis vaevalt, et keegi tuleb Austraaliasse selleks, et see oleks hea lihtne võimalus teise riigi kodanikuks saada. Küll aga võib see olla põhjuseks, miks hiinlane või indialane Austraaliasse tuleb.
Austraalia majandus on olnud tugev ja kasvanud juba 30 aastat ilma langusteta. Seda ei saa siiski jätkuvalt väita, kuna peale covidit on ka Austraalias raskemad ajad ning laenuintresside järsk tõus tõotab majanduse langusesse viia.
Põhiline abiline majanduskasvu hoidmisel on olnud aina suurenev migratsioon. Kui inimesi tuleb sisse nii suure ja konstantse mahuna, siis on üsna loogiline, et majandus muudkui kasvab.
Hea majandus, soodne tööturg ja kõrged palgad on olnud kliima järel teine peamine põhjus, miks eestlased Austraaliasse tulevad. Kuigi pudrumägesid ning piimajõgesid pole siingi, on siiski suur tõenäosus ka keskmisel inimesel ning lihtsa tööga inimväärselt ära elada. Eriti kui selle töö leiab mõnes vähem rahvastatud Austraalia linnas, kus kinnisvara on mõistlikuma hinnaga ja võimalus endale kunagi kodu soetada on käegakatsutavam.
Seda põhjust tabelites ei ole, kuid eestlaste jaoks on see kindlasti oluline. Inglise keelt peetakse omasemaks ning lihtsamaks omandada ka neil, kes seda varasemalt hästi ei valda. Inglise keele mõju lääne kultuuris ei saa alahinnata ja Austraaliale on nende riigikeel kindlasti palju uusi kodanikeks soovijaid toonud.