Kõrghariduse omandamine Austraalias –
kuidas seda finantseerida?
Ülikooli astumine või kooli vahetamine pole kodumaalgi igapäevane tegevus, rääkimata siis välismaale õppima asumisest. Ja eriti veel, kui tulevase välisõpilase ajutine kodumaa asub teisel pool maakera.
Selline samm on väga suur ettevõtmine ning tõenäoliselt nõuab lisaks õppimisesoovile ka üksjagu seiklejahinge.
ALUSTADA PLAANIST
Aga kui soov on suur just eksootilisema õppekogemuse saamiseks, siis on kõige targem alustada plaani koostamisest.
Kõigepealt on muidugi vaja teada, mida soovid õppida. Koolide ja kursuste valik on tohutu ja orienteeruda on raske isegi kohalikul. Seega on kõige parem kursuseid otsida läbi kohaliku agendi, kes reeglina selle eest lisatasu ei küsi ning kursuse maksumus õpilase jaoks kallimaks ei lähe.
STIPENDIUMID
Kuigi suurem jagu stipendiumeid on suunatud kohalikele õpilastele, siis mõningaid võimalusi leidub ka välisõpilastele mõeldud bakalauruse kui ka magistri programmidele.
Stipendiumeid on Austraalia koolides kahte sorti. Ühed tomivad nagu sooduspakkumised – näiteks on teatud perioodil ja teatud piirkonnast kõikidele sisseastujatele 30 protsenti soodustust. Peale koroona pandeemiat teevad selliseid pakkumisi paljud koolid, et piiritaguseid tudengeid taaskord Austraaliasse meelitada.
Eriti palju on pakkumisi just Euroopa tudengitele. Nimelt on rahvusvahelised ülikoolid vägagi huvitatud sellest, et nende õpilaste kooslus püsiks mitmekesine, see on osa nende müügistrateegiast. Kuna Eurooplasi on võrreldes suurte Hiina ja India kogukondadega Austraalia ülikoolides vähe, siis tingimused neile on soodsamad.
ERA- VÕI RIIKLIKUD KÕRGKOOLID?
Eelkõige tasubki just vaadata eraülikoole. Riiklikud ülikoolid on kohalike jaoks subsideeritud, ehk et kohalik õpilane saab tänu riigi toetusele käia koolis 4-5 korda soodsama hinna eest, seega neil on õpilasi niigi palju ning väljast poolt tulevadki vaid need, kes soovivad maksta kõige kõrgemaid tasusid.
Erakõrgkoolid aga on suunatud just välisõpilastele ning nende huvi on olla atraktiivne rahvusvaheline kool. Kuna need koolid jäävad tavaliselt maailma top 100-st parimast ülikoolist välja, siis ei jookse jõukad aasia pered neisse koolidesse oma võsukeste jaoks tormi ning turul püsimiseks tuleb hinnad hoida madalamad riigi koolidest. See annab võimaluse ka väiksemate ressurssidega tudengil ennast ja oma õpinguid ära majandada.
EELARVE
Niisiis, järgmiseks eelarve.
Kõigepealt tuleb jälgida hetke olukorda tööturul, millised on pakutavad palgad jne. Kõige lihtsam on sisse pääseda toitlustus- ning teenindusvaldkonda. Restoranides ja kohvikutes töötamine on õpilastele eelkõige sobiv paindlike graafikute tõttu ning mis eriti oluline – õhtused, nädalalõpu- ning riigipühade töövahetused on oluliselt kõrgema tasuga ning tudengile väga suur lisateenimise võimalus.
Varasem reegel oli, et õppeviisaga tudengid tohivad kooli perioodidel töötada 20 tundi nädalas. Aastal 2022 on see tingimus eemaldatud, kuid ei ole teada, kauaks õpilastele täistööajaga töötamise võimaldatakse. Seega teen oma arvutuse hetkel kehtiva täistöönädala järgi.
Töötunnid on kõige mõistlikum jagada just kõige kallimalt tasustatud päevadele, et teenistus oleks võimalikult suur. Kooli periood on tavaliselt 40 nädalat. Ülejäänud 12 nädalat on lubatud töötada piiramatult ka siis, kui valitsuse praegune soodustingimus tühistatakse. Ja kuigi mõni noor võibki soovida endale vaheajal nädalas 60 töötundi võtta, siis oma kalkulatsioonis arvestan siiski maksimaalselt 40 tunniga.
TÖÖTASU
Töötasu varieerub väga suuresti olenevalt valkonnast ning ka regioonist, kus töötad, alatest 25 AUDist, kuni 55AUDi riigipühadel. Aga võtame keskmiseks teenistuseks 30 AUDi tunnis, mis annab nädala tasuks 900 dollarit 20 töötatud tunni eest ning 1200 dollarit 40 tunni eest. See teeb 40 nädala eest 36 000 – 48 000 dollarit.
Vaheajaperioodidel, mis on ülejäänud 12 nädalat, arvestan ma praegu samuti 40 tundi nädalas keskmise töötasuga 30 dollarit tunnis x 40 on jällegi 1200 AUDi nädalas ja 12 nädala eest 14 400. Tuletan meelde, et vaheaegadel otsustavad nii mõnedki tudengid töötada suuremal koormusel ja koguda rohkem raha.
Aastas teeb see 50 400 – 62 400, millest peale maksude maksmist jääb järele 44 289 – 51 969 AUDi vastavalt sellele, kas õppeperioodil töötasid 30 või 40 tundi nädalas.
RENDIKULU
Rendikulu – tuba jagatud elamises. Hinnad varieeruvad. Näiteks University of Queensland elamiskulude listis on toodud, et väikese ühekohalise toa eest võib maksta 170 dollarit, aga ka üle 500. Sydneys peaks arvestama vähemalt 250-350 AUDi nädalas.
Aasta rendikuluks teeb see 250 AUDise nädalamaksuga 13000.
ELAMISKULUD
Söök ja esmatarbed 100 nädalas (kokkuhoidlik). Aastas 5200.
Ühistransport 50 nädalas (kui kool ja töö on lähedal, siis ei lähe nii palju) Aastas 2600.
Telefon ja internet 10 nädalas. Aastas 520.
Riided ja jalanõud (tuleb käia soodsates poodides nagu Kmart ja BigW või hoopis second hand) – jagame selle samuti nädalateks, et on hea nädalakulusid jälgida – 10 AUDi ning aastas 520.
Meelelahutuse pealt tuleks õpingute ajal säästa, eriti kui tegemist on akadeemilise kõrgharidusega. See tähendab, et õpilane peab enamasti leppima tasuta meelelahutusega nagu looduse nautimine, matkamine rannaskäigud, tasuta TV, Youtube 🙂 ning peod sõprade juures.
Lisame selle jaoks 25 AUDi nädalas ehk 1300 aastas. Selle raha eest saab aastas paar korda ka autot rentida ja väljasõidu kaugematesse kaunitesse kohtadesse teha.
Kulud kokku 23 140, lahutades selle summa meie arvestuses väiksemast aasta teenistusest, jääb järgi jääb 21 149 AUDi, mille saab kasutada õppemaksuks.
KOOLITASUD
Enamasti algavad kõrgkoolide tasud arvestatava kvaliteedi puhul 20 000 juurest. Olukorras, kus õpilasel on võimalik töötada vaid 20 tunid nädalas, on seda summat üksinda finantseerides raskem maksta. Seega tuleb suuremat rõhku panna osalistele stipendiumitele, mida enamasti antakse väga hea õppeedukusega tudengitele. Samuti tuleb veelgi üle vaadata kulutusi. Võib juhtuda, et ka 15 000 dollariga aastas leiab kõrgkooli, näiteks mõne hea pakkumise raames.
Täiskohaga töötamisel ei ole mingit probleemi ka tasuda kõrghariduse programmide ning isegi magistri õpigute eest.
Kes tahab õppida akadeemilist programmi, siis tuleb teha suur eeltöö koolide osas ning vaadata, kus oleks kõige tõenäolisem taotleda stipendiumit.
Kui näiteks aastamaks on 25 000 AUDi ning õnnestub saada 30 protsenti stipendiumit, siis on kokkuhoidliku elu juures juba võimalik teenida välja Austraalia kõrgkooli bakalaurus.
Üks hea nipp bakalauruse kraadi õpprmaksus säästmiseks – õppida esimene aasta kutsekoolis Diploma kursust ning seejärel kanda see tunnistus üle ülikooli ning asuda otse teisele kursusele. Esimese aasta jooksul on sellisel juhul võimalik rohkem säästa ning panna kõrvale järgneva aasta õppemaksuks. Enne on täpselt vaja uurida, millistes koolides on sellised võimalused, aga kuna kutsekool maksab 2-3 korda vähem, siis saab ühe aasta pealt olulise võidu.
ARVUTUS:
Esimene aasta kutsekoolis 6000
Bakalauruse teine aasta ülikoolis 20 000
Bakalauruse kolmas asta ülikoolis 20 000
Kokku 46 000 bakalauruse kraad, ühe aasta hinnaks tuleb 15 333
Kui teha kõik kolm aastat ülikoolis, siis on koguhind 60 000.
Lisaks tasub alati arvestada, et peale kõrghariduse välja teenimist saab taotleda Graduate Work viisat (485) kaheks kuni viieks aastaks (olenevalt asukohast ja õppetasemest). Kui tasutud õppemaksu kogusumma jagada ka 485 oldud aastatega (kus enam õppemakse maksma ei pea), saab keskmiseks aastamaksuks juba oluliselt väiksema summa.
Kui nüüd võrrelda perspektiive, mida annab viis aastat kolledžikursustel õppimine keskmise aastamaksuga 6000 AUDi aastas või mida annab 6 aastat, mille jooksul lõpetati bakalaureus ning töötati veel 3 aastat Graduate viisa peal, siis kuigi kõrghariduse kulu on siiski kõrgem, pakub selline teekond palju rohkem karjääri ning viisavõimalusi ja tõenäosust oluliselt suuremale teenistusele nii Austraalias kui ka mujal maailmas.
KUIDAS JÄÄDA PIKEMAKS?
